Ly Lestberg lähenes teemale teistest erinevalt, lahendades vana Hapsal’i piltmõistatust peaaegu eel-supellinna ajastu kontekstis. Pildistades raagus aastaajal ja porise ilmaga eriti kurbi maju justkui eriti unustatud paigus, saavutas ta Garcia Marquez’e novellide taustruumi sarnase miljöö (kusagil õunaaias losutab arvatavasti väga pikkade tiibadega väga vana mees)… Huvitav, milline võiks seesama autistlik linn välja näha jõulupimeduse aegu?
Lestbergi seeriaid vaadates tunnen puudust kontaktist nende vanamoodsate inimestega – elanikke on pildiruumis väga vähe: erandlikult parandab üks mees vihma käes katust. Keegi on aia peale kirjud vaibad tuulduma jätnud.
Ainukene pilt, mille ülesvõtmise ajal asub pildistaja (vaatepunkt) hooviruumis, edastab seletamatut kodutunnet. Selle tõttu tõsteti kolmas foto seeriast “Päikeses” esile ning kogu seeria nimetati esimese preemia vääriliseks: umbisikuline linnaruum kohtub isikliku aegruumiga, koduses peituva subjektiivse reaalsusega.

Kohtasin vastuolu, et erinevalt fotograafide käsitlusest ei kehti arhitektide kasutatav termin “linnaruum” koduse õueala ega avalike hoonete siseruumide kohta – erinevalt, mulle tundub, fotograafide käsitlusest. Võibolla seetõttu, aga võibolla ka mugavusest ei pildistatud/esitatud Haapsalu konkursile piirdeaia või uste taha jäävat personaalsemat ruumi.

Ly Lestbergi põhjalikkusele esitatud kujuteldava maailma üksikasjalikkuse poolest lähedane on Reimo Võsa-Tangsoo kunstnikuseeria vanast Haapsalust.
Monokroomne, kompositsiooni poolest sajanditaguseid rahulikke avaraid vaateid meenutav pildilugu peidab endas üllatusi: esitatud maailm ei olegi alati nii rahulik, kui alguses näib. Kujutlusvõime kannab vaatajat (isiklikesse) idüllilistesse jõudeajamälestustesse, kuid - madalat lahte torgib arusaamatu kopp ja mereäärse promenaadi servast on hiljuti maha võetud hiidremmelgad.
Reimo Võsa-Tangsoo paistab oma piltides rääkivat asjade algse tähenduse unustamisest: näiteks, merre ulatuval maaninal on kaldale tõmmatud paat. Paadis istuvad mõned inimesed ja einestavad, kujutledes, et nad õõtsuvad merel.