5.3. KEHAKOGEMUS KLAASIST

Peatüki lõpetuseks vaatleksin klaasi ja keha seoseid pisut teise nurga alt: autori pilguga, kes selle kapriissse materjaliga tihedalt kokku puutub.

xKlaasipuhumine on jooga,x väidab J.Perreault - temaga nõustuksid ilmselt paljud puhujad. Kuumus, keskendumine, täpsus ja eriline xrituaalnex miljöö viivad aju seisundisse, kus see xujub omaenda looduslikes mõnuainetes.x sagedased nässuminekud on kui budistlik praktika: justkui liivamandala, mis hävitatakse kohe, kui see on valmis saanud. Mitmed kunstnikud on tunnistanud klaasipuhumise narkootilist toimet.

Käsitöö xteisejärgulistx staatust Õhtumaa kultuuris seostab Perreault keha allasurutud seisundiga - ka kehalise intelligentsuse kui ühe intelligentsitüübi mittetunnustamisega. xKäsitööpõhised kunstid võiksid kaasa aidata meelte äratamisele ja kehalise intelligentsuse arendamisele; oma parimas mõttes on kunst ju vahend inimteadvuse piiride laiendamiseks,x väidab Perreault 1995. <69>

Lisaksin omapoolse kogemuse tööst xkülmax klaasiga: laias laastus kehtib sama, mis puhumisegi kohta - hapra klaasi juures vältimatu keskendumine hetkele ja käsilolevale on nii sügav, et mõjub teraapiliselt.

Ning - last but not least - on igal klaasissepal arvukalt valusaid kogemusi kildudega. Järgmine peatükk räägib sel teemal pikemalt. >>>