3.6. KUNSTI PIIRID

Klaasifüüsika spetsialist Alexandra Navrotsky leiab, et paljud klaasi uurivad teadlased on oma tegevusalale sattunud "esteetilistel põhjustel" - vaimustus materjali ilust saab alguseks sügavamale huvile klaasi struktuuri, omaduste ja käitumise vastu ning vajadusele neid mõista. <59>
Lisaksin tähelepaneku, et üllatavalt paljudel tegutsevail klaasikunstnikel on isiklik või perekondlik taust seotud tehnika, meditsiini või teadusega (E. A. Laramèe, E. Starosielski, H. Yukutake, R. Meitner, J. Simpson); mitme nimetatud autori kunstilist tegevust võiks iseloomustada kui vaatlevat ja eksperimenteerivat.

1957 tehti Cornelli ülikoolis (NY) haruldane avastus: aastakümneid avamata seisnud kapist leidsid prof. Thomas Eisner ja tema õpilane Roger Payne kollektsiooni klaasist mereloomi (kokku umbes 570 eksemplari). Need ülimalt tõetruud ja detailsed mulaazhid valmistasid ülikooli tellimusel Leopold ja Rudolph Blaschka; samade meistrite klaasist taime- ja loomakollektsioone leidub veel Harvardi Botaanikamuuseumis ja Viini Zooloogiaülikoolis. Loomad olid kujutatud nii täpselt, et Eisner kasutas neid oma raamatu "Loomade kohastumine" (1964) illustreerimiseks.

W. Warmus arutleb aastal 2001 probleemi üle, kuidas Blaschkade kollektsiooni tänapäeval määratleda: on see kunst, käsitöö, teadus või kõik kokku. Ta leiab, et Blaschkade töö võlu seisneb just marginaalsuses - "piiripealsuses", mis teeb küsitavaks piiride tõmbamise enese. Warmus märgib ka stiili puudumist mulaazhide juures kui üht nende silmapaistvamat omadust - loodud art nouveau kõrgperioodil, ei ilmuta nad ometi vähimat märki tolle stiili liialdustest. <87>
Minu arvates iseloomustab Warmuse seisukoht hästi meie aja no-nonsense kultuuri, kus stiilist ülemaks on tõusnud tõetruudus ehk "elutegelikkus", kus ka kunstile ei tule kasuks liigne "kunstipärasus".

Kontseptuaalseid installatsioone viljelev Allan McCollum lõi aastal 2000 spetsiaalselt Tampa Moodsa Kunsti Muuseumi jaoks teose, mis koosneb 10 000 pate-de-verre tehnikas kunstlikust fulguriidist. (fulguriit - välgulöögist tekkinud klaasistunud liiva toruke). Installatsioonil on otsene seos paikkonna loodusega (Florida keskosa kutsutakse Ameerika äikesepealinnaks) ning klaasi ajalooga: nimelt arvatakse, et Saharast leitud fulguriidid said eeskujuks esimestele Egiptuse ja Süüria klaasnõudele. Töö valmis koostöös Florida Välgu-uuringute Keskusega: algne mudel, millest McCollum valas kõik järgnevad koopiad, sündis laboris tekitatud välgulöögist. <52>

Veel üks pilk ajalukku:
Oletatakse, et alkeemia mõtlesid - umbkaudu meie ajaarvamise alguses - välja Aleksandria klaasipuhujad ja pottsepad. Jälgides, kuidas erinevad ained sulatuskatlas värviliseks klaasimassiks muutuvad, tulid nad mõttele, et kõik ained on teatud tingimustel võimelised muutuma mis iganes muuks aineks, ning et hingelise puhtuse küllaldasel astmel on inimene võimeline kasvõi tinast kulda valmistama. Nimelt see puhtus sai alkeemikute kõrgeimaks eesmärgiks. <10>

Tants klaasikatla ümber jätkub tänaseni:
Klaasi sulamisel toimuv üleminek tahkest vedelasse olekusse on seni üks tahkistefüüsika tähtsamaid lahendamata probleeme. Hiljuti leidsid Harvardi teadlased Eric Weeks jt kinnitust oletusele protsessidest, mis klaasis pehmenemise hetkel toimuvad. Klaasi molekulaarne struktuur on teatavasti kaootiline, kuid tahkes olekus liiguvad molekulid väga aeglaselt. Temperatuuri tõustes hakkavad moodustuma kiirelt liikuvate molekulide kobarad, mis omavahel liitudes moodustavad püsimatuid fraktaalseid struktuure; need kasvavad järjest, kuni klaas jõuab vedelasse olekusse. <32>

A. Navrotsky võrdleb klaasi molekulaarset struktuuri Pariisi tänavavõrguga - iga aatomi lähiümbrus on teatud piirini ennustatav, kaugemal aga kaootiline; sellest tulenevalt on ka klaasi purunemine ennustamatu. <59>

Kunstnik Richard Harned illustreerib fakti teosega "Eccentric Vision" (1991) millega ta esitab teooria klaasist kui aine ühest olekust. Suur aiapaviljon/tuumareaktor "toodab klaasi" aatomeid kujutavaist gloobustest, mis ruumi ühel poolel on paigutatud kristallivõrena, teisel amorfse struktuurina. >>>