KLIENDISUHE TRÜKIKOJAGA JA LEPINGUD.Priit Põldre, Prisma Print.Peale ülikooli (Espoo Vantaa Institute of Technology) lõpetamist graafilise tööstuse inseneri erialal Soomes, 1995.a., töötas tootmisjuhina Tallinna trükikojas Vaba Maa. Nüüd on pool aastat töötanud tegevdirektorina Prisma Prindi kaubamärki kandvas reprofirmas (töötajaid 24; aastakäive u. 20 miljonit Eesti krooni). Antud juhul vaadeldakse kliendi-teostaja suhet teostaja vaatevinklist. 1. Kliendid on firma tegevuse aluseks.
2. Ühise keele leidmine trükifirma ja kliendi vahel.
3. Tarnetingimused kui sellised.
4. Trükiettevõtte teenusepaketi paindlikkus.
5. Trükiettevõtte soovid tellijale.
KUHU LÄHEB TRÜKK?Peeter Marvet, UniprintUniprint / Goodwin / vabakutseline ajakirjanik. Ilma kõrghariduseta matemaatikukalduvustega jutlustaja, kellele pakub huvi trükindus ja eriti prepress, millega on tegelenud erinevatel tasemetel alates aastast 1989 (e. esimestest laserprinteritest Eestis). Reprokodade nuhtlus kes võtab oma tööd trükikoja Uniprint kvaliteedijuhina liiga tõsiselt. Selle loengu eesmärgiks on teha ülevaade sellest, kuhu oleme jõudnud, mis sünnib maailmas ja kuidas me peame uue vastuvõtmiseks valmistuma. VanastiVanasti ehk veel aastal 1992 oli kuum sõna rotaprint, millel hakkajamad ka neljavärvitrükki tegid. Oluline oli midagi ära teha ja vana hea eestlane nautis võimalust isetegevuseks ja leiutamiseks. Tädid voltisid-komplekteerisid, suure koliseva traatijaga löödi klambrid selga ning ei näitusekülastajad ega Ameerika saatkond pannud pahaks, et asi veidi viltu lõigatud ning trükiplaadid ussitanud olid. Siinkirjutaja tõi salakaubana Soomest krobelist paberit Taani suursaadiku visiitkaartide jaoks ja oli eluga äärmiselt rahul. 1996Eelmisel aastal samal ajal oleks võinud öelda, et klient kipub soovima rohkem kui põhimõtteliselt võimalik on. Alati on võimalik leida mõni erinevus originaali ja trüki vahel — eriti juhul, kui originaal vaid kliendi kujutluses eksisteerib. "Arvuti on hea ja õige, teie trükkige nii nagu mina arvutisse joonistasin", oli põhiline loosung. Täna võib trükikoda juba rahulikumalt hingata — on tekkinud ja tekkimas ettekujutus trükindusest kui millestki tegelikust ja füüsikaseadustele alluvast. Füüsikat aga tasub õppida enne kui raskuskiirenduse mõju omal nahal proovida — ja samuti maksab teada, kuidas käib trükkimine. Loomulikult on vahepeal edasi arenenud ka needsamad arvutid ja palju varem kombineerimist nõudnut sünnib täna loomuliku hiireklõpsuga. Mida meil pole olnudKiire üleminek kanamuna-ofsetilt maailmatasemel trükitehnikale tähendas aga kahte asja — ühest küljest võisime me seni kasutusel olnu rahulikult minema visata ja alustada uute tehnoloogiatega puhta lehena, teisest küljest polnud meil suurt kogemust tehnikaga mis oleks uuem kui vahest paarkümmend aastat. Üksikuid trükimasinaid oli ostetud, kuid kogu neid teenindav struktuur oli endiselt ikkagi ise leiutatud ja kättesattuvast keemiast kokku segatud. Meil on enamasti vahele jäänud lääne tasemel käsimontaaz, korralik plaadivalmistamine jms — ja täna oleme me jõudnud niikaugele, et poognamontaaz arvutis ja FM-rastri tunduvad vältimatu lahendusena järgmiseks aastaks, samas kui ära on jäänud tootmise-taseme kvaliteedistandardile vastavad seadmed ja neil põhinev kogemus. "Õhust ja armastusest" on tekkinud ka arvuti-prepress — kui seni sai munavalgega trükiplaate kaetud, miks siis ei võiks koduarvutil graafikat teha. Eestlane on veendunud isemõtleja ja arvab, et ise põlveotsas tehes tuleb odavam. Tulemuseks "konstitutsiooniline anarhia". "Eestlane on niigi tark, kes teda ikka õpetada suudab." Õnneks oli ka see lause asjakohane pigem aasta tagasi kui täna, vähemalt läheb õpetus tunduvalt paremini kohale ja, mis eriti oluline, leiab ka koheselt rakendust. Kahjuks puudub aga hetkel tasemel koolitus, mida saaks julgelt välja reklaamida. Loodetavasti toob järgmine aasta selles vallas muutusi, sest nõudmine on tekkinud ja see ei saa pikka aega pakkumist ületada ilma et normaalsed majandus-seadupärad rakenduma hakkaks. Edasi?Ma olen viimaste aastate jooksul selgitanud, et ainus võimalus trüki alal kvaliteeti saavutada on skaneerida slaid sisse high-end trummelskanneril ning samas ka CMYK-lahutada ja trükkida see filmi samavõrd kvaliteetsel sisetrummel-filmiprinteril. Aeg muutub, tehnoloogiad muutuvad. Internet, multimeedia, hüpermeedia, arvutist-plaadile ja arvutist-trükimasinasse tähendavad seda, et me peame muutuma paindlikumaks, kiiremaks ja digitaalsemaks. Kui veel aasta tagasi võisin ma öelda, et lauaskannerit ei saa võrrelda professionaalse trummelskanneriga, sest puudub tarkvara värvilahutuseks, siis tänaseks on olukord muutunud. See, mis aasta tagasi oli hindamatu lahendus, on tänaseks laiatarbe-tarkvara osa. CMYK’i asemel CIELab (Linotype-Hell) või RGB (Agfa) ning värvilahutus printeris e. me ei tee tulevikus "värvilahutust kettale". Soovides ennast mitte siduda väljundseadmetega oleks vaja võtta enda peale ka hulk pildikorrektsioone, mida siiamaani on tehtud reprokeskuses (kui on tehtud).
Mida see tähendab?
LISALUGEMISTvt. www.uniprint.ee/unipress |