Reimo Võsa-Tangsoo, Eve Kiiler, Piret Räni ja Marge Monko näitavad maagilise realismi tunnetusest kantud fotosid ning fotoinstallatsioone Tervishoiumuuseumi näitusesaalis.
Näitus avatakse 3. veebruaril kell 18.00 ning jääb avatuks 28. veebruarini.

"Une nägu" seob ühte nelja inimese mõtisklused une paljudest mõistmisviisidest.

*Uni kui magaja viibimine teises reaalsuses*
Kõige otsesemas mõttes une nägemist läbi kõrvaltvaataja silmade - unenägija visuaali, näitab meile Marge Monko. Ent need pole lihtsalt portreed magajaist - unemaailm on tunginud ka kõrvaltvaataja silmisse. Me näeme uinuva lapse unenägusid tekkimas tema kõrvale voodisse. See on helge mõtisklus, milles iga (une)nägija muutub taas lapseks, kelle unedeilm on puhas ja puutumatu.

*Uni kui erinevate hetkede seisatamine ühtsesse pildiruumi*
Reimo Võsa-Tangsoo käsitluses on uni koht, kus mälupildid settivad ja põimuvad meid ümbritseva tegelikkusega. Kunstnik on pildistanud Setumaa mahajäetud maju ning ühendab neid oma installatsioonis võtetega Setu Kuningriigipäeva rahvapidudest. Kohtuvad võimalikud tegelikkused. Miks on juhtunud nii, et meile avanenud tuhandetest võimalustest on tänaseks käes just selline tühjade majade reaalsus? Samas oleks võinud valik langeda ka sellisele arengurajale, milles Setu Kuningriik õitseks aastaringselt. Nii vähe on vaja, et tulevik muutuks. Nii huvitav on mõelda end mõne teise võimaliku tegelikkuse sisse.

*Uni kui sisedialoog*
Kas inimesed on üksteise jaoks päriselt olemas? Kui erinevalt on meile reaalsed meie sisemuses toimuv ja meid ümbritsev? Kas me saame aru, mida meile tähtsad inimesed meile räägivad? Piret Räni fotoseerias "Tuumikpere lahustumine" näeme perekonda, kes jalutab teineteisest läbi ning lahustub keset vestlust. Nad räägivad teineteisest mööda. Nende jutud kõlavad metafüüsiliste luuludena. Nad nagu ei olekski teineteise jaoks päriselt olemas. Nad nagu näeksid oma elu unes.

*Uni kui surm*
Unel on ka karmima kaastähenduse võimalus - võrdlus surma, igavese unega. Eve Kiileri ülesvõtted on Veneetsia San Michele (surnuaia)saarelt, kus ehe lein mattub marmorkujude ning plastmasslillede kombinatoorikasse. Eestlaste-metsarahva jaoks on kultuuriliselt veider vaadelda Lõuna-Euroopa kalmistuid, kus surnuid ei sängitata laante rüppe vaid pistetakse marmorist kapikestesse, kaunistatud marmorkujude vahele. San Michelel kõndidija nagu suiguks kivistunult igavesse unne.

Temaatiliselt ning tegijateringilt on "Une nägu" eessõnaks 27.veebruaril Kunstihoones avatavale rahvusvahelisele fotonäitusele "Fantastiline realism".