Korralikku 15-tollist monitori võiks pidada keskmiseks kontorimonitoriks - 17-tolline on veidi liiga kallis igale lauale osta, odav 15-tolline aga tähendab pahandusi töökaitsega, sest temast kasutajasõbraliku pildi väljapigistamine on lihtsalt võimatu. Nii et olude sunnil ei jää meil arvatavasti muud üle, kui umbes 7000 krooni, kallimate firmade puhul rohkemgi, välja käia.
Kas aga selle raha eest hüvesid ka kasutajani jõuab? Eelmise nädala lõpus sattusin arutellu, mille peateemaks olid küll ekraanifiltrid, kuid mis juhtis mind internetis sellise firmani nagu DisplayMate (www.displaymate.com), mille peamiseks tegevuseks ongi monitoride testimiseks mõeldud tarkvara. Kui teil on plaanis uut monitori osta või lihtsalt uurida olemasolevate monitoride taset, tasuks kindlasti sealt DisplayMate'i demoversioon võtta ja nende "10 soovitust" läbi lugeda. Teine hea võimalus endale korralik komplekt testtabeleid hankida on Nokia Monitor Test ehk tasuta produkt monitorikasutajate hüvanguks, ja selle leiab aadressilt http://www.nokia.com/products/monitors/monitor_test.html.
Seejuures on eriti kena, et mõlemad programmid mahuvad kenasti üheskoos ühele flopikettale ja neid saab sedaviisi poodi kaasa võtta, sest poes näidatav ilupilt on reeglina valitud nimelt nii, et monitorist asjatundmatule ostjale võimalikult hea mulje jääks. Loomulikult tuleb need programmid enne kodus põhjalikult läbi uurida, sest muidu võib ekspertlus kärmelt läbi kukkuda - aga kuna nii monitor kui telekas on vist kõigile tuntud tarberiistad siis kulub nende omaduste tundmine ka hiljem kindlasti marjaks ära.
Üldiselt taanduvad kõik monitori-soovitused ühte suunda - oma silm on kuningas. Võtame näiteks ekraani vilkumise: minu suureks üllatuseks üks mu headest kaastöötajatest 60Hz'list kaadrisagedust veel vilkumiseks ei pidanud, samas kui ma ise alla 100Hz enam töötada ei suuda. Kadestamistväärt silmad, tuleb tunnistada. Aga ega kaadrivilkumine ole ju ainus silmi väsitav nähtus. Pilt kipub ekraani peal liikuma ka väliste tegurite mõjul, näiteks lähedal olevate päevavalguslampide mõjul - või proovige näiteks kõne ajal mobiiltelefoniga monitori lähedusse sattuda ja vaadake, mis ekraanil toimub.
Aga ega kalli monitori ostmine veel kõiki probleeme lahenda, alustada tuleks tegelikult hoopis töökohast, sest ka kõige parem peegeldustevastane kiht ekraani pinnal on kasutu, kui te sinna paar parajat prozektorit suunate. Üldiselt peaks arvutitöökoht olema valgustatud nii, et oleks tagatud pildi maksimaalne kontrast ja viidud miinimumini peegeldused. Alustada võiks akendest - töökohad tuleks paigutada nii, et õuest tulev valgus ekraanilt ei peegelduks. Tumedad või lihtsalt vähe valgust läbi laskvad aknakatted aitavad olukorda parandada, kui mingil põhjusel ei ole võimalik töökohta teisiti paigutada. Vähem oluline pole ka ruumi valgustatus - kui kontoriruumi normaalseks valgustuseks peetakse 750-1500 luksi, siis monitoriga töötamiseks oleks soovitav ümbritsev valgus 200-500 luksi. Ruumi valgustuseks tuleks kasutada otsese asemel hajutatud valgustust, sest lakke tipitud pirnid tekitavad ekraanil kena peegeldusterea mis silmale tähendab sagedast fokusseerimist lähedale ehk ekraanil olevale kirjale ja kaugusesse ehk lambipirni peegeldusele.
Heal monitoril saab pilti põhjalikult reguleerida, aga lisaks sellele peaks olema võimalik reguleerida ka hulka muid töökoha parameetreid - alates monitori kaldenurgast ja lõpetades laua kõrgusega, ja sinna vahele jääb loomulikult ka tool millel saab lisaks kõrgusele reguleerida ka kallet. Enamus müügil olevatest Itaalia toolidest võimaldavad muuta ainult istme kõrgust - ja lisaks lagunevad nad tänu oma kipakale konstruktsioonile niikuinii ülemõistuse kiiresti pulkadeks, nii et paar korda kallima tooli ostmine peaks ära tasuma ka siis, kui töötegija mugavused majanduspealikule korda ei lähe.
Mida aga peaksid tegema need, kellel pole internetti ja kes ei saa ülalmainitud kohtadest rohkem informatsiooni koguda? Üks hea lahendus oleks muidugi soovitus endale interneti-ühendus hankida, sest see maksab kindlasti palju vähem kui 15-tolline monitor, kasulikku infot saab sealt aga ka muudel aladel. Teise lahendusena sihin ma jälle kord vahepeal unustusse vajunud Tarkvaraostjate-ühenduse ehk arvutikasutajate tarbijakaitse-organisatsiooni poole - eks me kasutajad pea vist ikka kuidagi ennast harima-kaitsma hakkama.