15-tolline monitor pole luksus vaid tarbeese neile, kes soovivad paremat kvaliteeti mõistliku raha eest. Lisaks vähe suuremale pildile tahaks kindlasti esile tõsta kõrgema hinnaga seotud üldist kvaliteeditaset - nagu näha, on tootjad nende monitoride juures palju rohkem vaeva näinud kui odavamate, 14-tolliste monitoride puhul. Aga miks siis mitte osta veel suuremat monitori? Järgmised 2 tolli tõstavad hinda 2 korda, mis peaks olema tavakasutajale üsna veenev argument.
Mida siis pakutavate monitoride puhul hinnata? On analoog- ja digitaalmonitore. Digitaalmonitoridel saab palju mugavamalt ja paremini reguleerida pildi parameetreid - alates suurusest ja asukohast ekraanil kuni värvide kokkujooksuni. Lisaks jätab monitor erinevate pildireziimide puhul kasutaja poolt valitud parameetrid meelde ja võtab need järgmisel vajadusel jälle kasutusele, kaotades sellega vajaduse DOS-ist Windows'isse minekul pilti paika kruttida. Tõsi, paljuski sama töö suudavad ära teha ka paremad videokaardid. Ühesõnaga, digitaalmonitor tähendab mugavust.
Tehnilistest andmetest, mida saab passist lugeda või müüjalt küsida, peaks mainima maksimaalset monitori poolt tunnistatavat töösagedust, mis lihtsalt väljendudes näitab seda, kui tiheda pildi puhul (mitu punkti horisontaal-, mitu vertikaalsuunas) suudab monitor töötada ja kui tiheda pildi puhul teha seda värelusevabalt. Monitori töösagedus on arvatavasti üks tähtsamaid parameetreid, kui valitakse monitori igapäevaseks tööks. Maagiliseks numbriks peaks siinjuures olema kaadrisagedus 70Hz, millest allapoole minnes värelus suurenema kipub.
Kindlasti võiks võrrelda ka pildi tegelikku suurust (diagonaali). Näiteks minu 15-tollisel on see alla 13,5", mis pole aga veel sugugi kõige hullem näitaja.
Ja nüüd sellest asjast, mida passist ei loe ja mida peab oma silmaga vaatamas käima. Pildi headus. Ainus võimalus otsustada pildi headuse üle on käia müüja juurest müüja juurde ja paluda demonstreerida pakutavat monitori erinevatel ekraanireziimidel (nt. 800x600 punkti, 1024x768 ja kõrgemad), erinevatel sagedustel, lasta reguleerida pilt igati vinklisolevaks (aga äkki see ei õnnestugi?). Ja siis - oma silm peab ütlema, kas saavutatud pilt on meeldivalt terav, õige kujuga ja stabiilne. Loomulikult võib minna ka raamatukokku ja lugeda läbi mõne juhtiva arvutiajakirja (Byte, PC-Magazine, MacWorld) testitulemused, mis isegi juhul, kui testivõitja ostmiseks raha ei jätku, annavad ohtralt teadmisi, et hinnata teisi pakutavaid monitore.