EESTI NAINE tungib naise rolli stereotüüpide taha, kujutades selle peavoolust välja jäävaid keskikka jõudnud eesti naisi. Kunstnikku huvitab 40-50 aastaste naiste minapilt ühiskonnas, kus väsimatult ekspluateeritakse müüti "ilusast eesti naisest", mis tähendab peamiselt 20. eluaastates naisi, kellega "konkurentsis püsimine" pärsib leppimist oma keha ning aja paratamatu kulgemisega. Monko uurib kultuuriruumis kristalliseerunud naise kujutamise viise kui teatud maske ning kuvandisse mittesobitumise küsimusi, selle diskursiivse raamistuse piire. Seeria loomisel olid eeskujuks renessanssajastu portreed, kus portreeritavast kiirgab rahu ja väärikust ning olulist rolli mängib otsene silmkontakt vaatajaga.